Kriitilise tähtsusega merealuse taristu sõda
Vähemalt üks välisjõud näitab murettekitavat sõjalist tegevust avamere tuuleparkide, merealuste elektrikaablite ja gaasitorude ning võib-olla isegi elutähtsama taristu ümber. Eesti-sugused liitlasriigid on registreerinud veelgi invasiivsema ja agressiivsema huvi oma vastavate energiavarustussüsteemide vastu.
Põhjameri oli ja jääb alati olulise geopoliitilise huviga piirkonnaks – rahu- ja sõjaajal. Selle põhjuseks ei ole mitte ainult mõned siin asuvad maailma kaubanduse jaoks kõige olulisemad meretransporditeed, vaid eriti kasvav veealune taristu. Mõlema maailmasõja ajal on piirkonda paigutatud suur hulk miine – nende eemaldamine on veel pooleli. Kuid veelgi suurem oht on rünnak ja selle elutähtsa taristu sihipärane hävitamine, mis on juba praegu reaalsus. Siin asuvad gaasijuhtmed ning side- ja telefonikaablid on äärmiselt olulised mitte ainult Euroopa energiavarustuse jaoks, vaid ka andmeedastuse jaoks ühelt mandrilt teisele. Viimase aasta jooksul on teatatud tuvastamata drooni huvist paljude Põhjamere energiarajatiste vastu. Rahvusvaheliselt on North Streami gaasijuhtmete õhkulaskmine muidugi kõige värskem näide. Alles hiljuti avastati kahjustused Rootsi ja Eesti ning Soome ja Eesti vahelistel merealustel telefonikaablitel. Samal ajal toimus rünnak Soome ja Eesti vahelisele gaasijuhtmele „Balticconnector“, mille eest vastutaja on siiani ebaselge. Need hiljutised sündmused näitasid, kui haavatav see merealune taristu on ja et selle parim kaitse on võimalik ainult mõjutatud riikide ja NATO ühiste jõupingutustega.
Eriti rahvusvaheline julgeolekukliima on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning selged piirid sõja ja rahu vahel külma sõja ajal – enne Berliini müüri langemist 1989. aastal – on realiseerunud hübriidsõja olukorraks. Veealune territoriaalne teadlikkus ja veealuse taristu kaitse ei ole seni olnud relvajõudude prioriteetne ülesanne. Igaüks, kes häirib energiavarustust – olgu selleks siis võimsad elektrikaablid Norra ja Taani vahel, nafta- ja gaasijuhtmed Põhjameres või elektrivarustus Põhja-Euroopa vetes asuvatest meretuuleparkidest – tekitab tõenäoliselt kaose.
Kuidas hoida paremini silma peal erinevatel osalejatel ja nende kavatsustel, olenemata sellest, kas nad lähenevad raskesti jälgitavate allveelaevadega, kaugjuhitavate veealuste droonidega, „süütute“ tsiviilkalalaevade pardal või võib-olla õhust lähidroonidega? Ja kuidas me hoiame neid piisaval kaugusel, nii et luurevarustust ei paigaldataks riigi omandisse ega kahjustataks võib-olla isegi kaugjuhitavate pommidega? Ja lõpuks, kuidas vastab Eesti-sugune riik või reageerib sõjalistele rünnakutele oma elutähtsate avamererajatiste vastu? Need on mõned küsimused, mis peaksid kõigi Põhja-Euroopa NATO riikide keskvalitsusel meeles mõlkuma. Ja loomulikult otsivad nad juba lahendusi, järeldab Robert Daunfeldt Saab Eestist, kes näeb kasvavat huvi toodete vastu, sealhulgas täiustatud õhu- ja mereseireradarite ning andurite vastu soovimatute tegevuste tuvastamiseks allpool merepinda.
Võitlus meremiinidega
Double Eagle’i perekond, mida kasutavad mereväed kogu maailmas, tagab ohutud, kulutõhusad ja usaldusväärsed miinivastased meetmed (MCM/Mine counter measures). 2022. aasta oktoobri lõpus sai Saab Poolast tellimuse täiendavate veealuste sõidukite tarnimiseks nimega Double Eagle SAROV (Semi-Autonomous Remote Operated Vehicle, poolautonoomne kaugjuhitav sõiduk). Kaugjuhitava sõiduki tugev disain ja missioonimodulaarsus tagavad erakordse jõudluse ning on märkimisväärse ulatuse ja vastupidavusega. Double Eagle SAROV süsteeme hakatakse vedama Poola mereväe kolmel uuel miinijahtijalaeval, mida tuntakse Kormoran II klassi nime all ja mis hakkavad neid kasutama ja käitama. Tellimus allkirjastati Poola ettevõttega Remontowa Shipbuilding S.A., kes ehitab Poola mereväe teise partii Kormoran II klassi miinitõrjelaevu (MCM), ja kes varustab uued laevad Saabi Double Eagle SAROViga. Tarned Poola mereväele on planeeritud aastatel 2026–2027.
Veealustel operatsioonidel seistakse silmitsi paljude väljakutsetega, mis nõuavad mitme rolliga võimeid ja tipptasemel tehnoloogiat. See inspireeris Saabi looma „Sabertoothi“, ühendades sõjatehnoloogia Saabi kaubandusliku kaugjuhitava sõiduki/autonoomse veealuse sõiduki (ROV/AUV) tehnoloogiaga. Süvavee võimekuse, pika liikumisulatuse, täiustatud autonoomse veealuse sõiduki (AUV) funktsionaalsuse ja kuue vabadusastmega illustreerib Sabertooth suurepäraselt Saabi teedrajavat vaimu tegevuses.
Võimsad ja mitmekülgsed veealused süsteemid
Sabertooth on väga võimas kontrolli-, hooldus- ja remondi (IMR) platvorm. Sõiduk asub dokkimisseadmes, kus selle akusid saab laadida. See seade võimaldab andmeid pinnale üles laadida ja uusi juhiseid alla laadida. Selle väiksus, lõavaba töö ja manööverdusvõime tagavad lihtsa ja ohutu juurdepääsu keerukatele konstruktsioonidele ja nende ümber. See muudab selle ideaalseks avamere mõõdistustööde tegemiseks ning veealuste rajatiste ja tunnelite autonoomseks kontrolli-, hooldus- ja remondiplatvormiks. Sabertooth suudab ujuda iseseisvalt dokkimisseadmesse ja jääda sinna 24/7, ning merepõhjas asuva „garaaži“ kasutamisel kuni kuueks kuuks ilma hoolduseta, millega kõrvaldab pinnalaevade kulud. Sellel süvavees kaugjuhitaval/autonoomsel veealusel hübriidhõljukil (AUV/ROV) on 360° manööverdusvõime kuue vabadusastmega, liidesed andurite ja abiseadmete jaoks. Sellel on ka täiustatud autopiloodi funktsionaalsus.
Teine oluline valdkond on mehitamata platvormidelt toimuv tegevus rannikukeskkonnas, näiteks tuuleparkide seire või demineerimine. Oma ultramoodsa avastamis- ja miinitõrjesüsteemiga MuMNS (Multi-Shot Mine Neutralisation System) mängib Saab koostöös Thalesiga rolli Prantsuse-Briti meremiinitõrjemeetmete (MMCM, Maritime Mine Counter Measures) programmis. MuMNS on loodud miinide leidmiseks ja eemaldamiseks. See on enneolematu operatiivvõimekusega, kuna paindlikkus on parem, mis parandab märkimisväärselt töötempot ning vähendab MCM-operatsioonide kulusid ja riske personalile. Sõiduk lastakse vette kaugjuhtimise teel toetuslaevalt ja juhitakse automaatselt või käsitsi kindlaksmääratud teekonnapunkti kiirusega kuni neli sõlme. Seejärel leiab sõiduk sihtmärgi , kasutades oma pardal olevat sonarit ja kaameraid, ning piloot kontrollib käsitsi lõplikku lähe sihtmärgile.
Veealused isevalmistatud lõhkekehad: ülemaailmne terrorismioht
Saabi Sea Wasp kujutab endast olulist edasiminekut veealustes operatsioonides isevalmistatud lõhkekehade ja sarnaste ohtude vastu. Süsteemi, mis on loodud töötama väikese EOD/IED meeskonnaga (kaks inimest), saab hõlpsasti konfigureerida nii, et see vastaks mis tahes missiooni erinõuetele. Maismaal transporditava Sea Waspi saab vette lasta sadamamüüridelt või rannast. Seda saab paigaldada ka toetavatele laevadele ja seda saab paindlikult laadida mitut tüüpi paatidesse. Sea Waspi juhitakse juhtkonsooli abil või dokis olevast sõidukist kiudoptilise lõa kaudu. Sõiduki erakordne manööverdusvõime võimaldab operaatoril töötada kitsastes tingimustes ja keerulises keskkonnas. Kaugjuhitava sõiduki (ROV) anduri- ja navigatsioonikomplekt on mõeldud peamiselt sihtmärkide leidmiseks, mis võivad olla paigutatud laeva kerele, sadamamüürile või merepõhja. Sea Wasp kasutab mitmesuguseid tööriistu ja tehnikaid, et tuvastada ohu olemus ja parim viis selle kõrvaldamiseks.
Uuringu „Global Undersea Warfare Systems Market Analysis 2021–2031“ kohaselt on kaugjuhitavate ja autonoomsete süsteemide segmendis tõenäoliselt järgmise kümne aasta jooksul kasvutempo kõige suurem. Eksperdid eeldavad ka, et sõjalistel operatsioonidel, mille eesmärk on kaitsta merepõhjas asuvat elutähtsat taristut, on samasugused nõuded kui kaubandussektoril. Saab teeb praegu koostööd mitme sidusrühmaga, et töötada välja kontseptsioonid ja meetodid elutähtsa meretaristu jälgimiseks ja kaitsmiseks.