Pettus ja maskeering kõrgtehnoloogiliste konfliktide ajal

Need on kindlasti ühed vanimad ja populaarsemad sõjataktikad. Pildid maalitud sõduritest, maskeerimisrõivastest ja okste ning lehestikuga maskeeritud tankidest on tuttavad pildid nii meediast kui ka kinost. Kreeka mütoloogiast pärit Trooja hobune on kindlasti üks tuntumaid petumanöövreid. Teises maailmasõjas tugines USA armee sellele taktikale ja lollitas Saksa Wehrmachti oma nn kummitusarmee ja täispuhutavate tankidega. See, mis juba toona kasulikuks osutus, muutub tänapäeval sõjas üha otsustavamaks. Saab Barracuda strateegia- ja äriarenduse direktor Niklas Ålund selgitab: „Kiire tehnoloogiline areng tähendab, et armeed suudavad vaevu vaenlasele lähedale jõuda ilma maskeerimissüsteemide ja petumanöövriteta ning vajavad edu saavutamiseks uskumatult palju ressursse – olgu need siis relvad või väed. Neil, kes pole tänapäeval maskeerimist, varjamist ja pettust õppinud, on vähe võimalusi konfliktide võitmiseks. Ja see ei muutu niipea.“ Relvajõud peavad kaitsma ka sageli väheseid kalleid relvasüsteeme, nagu õhukaitsesüsteemid või kvaliteetne kaudtuli, et anda neile võimalus otsuste tegemisel tegutseda.

Muutuvad ajad

Juhtivad armeed võisid paljude aastakümnete jooksul tugineda oma suurusele, tugevusele ja tulejõule. Väiksemad riigid, nagu Rootsi, pidid varakult kasutama muid meetodeid ja taktikaid. Pole siis üllatav, et Rootsi kaitsetööstusettevõte Saab on Barracuda kaubamärgi all maskeeringulahendusi arendanud alates 1950. aastatest. Saab on alates 1960. aastatest kuulunud ka NATO gruppi, mis töötab välja nõudeid alliansi signatuuride haldamiseks. Täna varustab Saab kliente enam kui 60 riigis ja on maailmas valdkonna turuliider.

Satelliidi-, drooni- ja sensortehnoloogia dramaatiline kasv viimastel aastatel on muutnud lahinguväljad üha läbipaistvamaks ning maskeerimis-, varjamis- ja petusüsteemid (CCD Camouflage, Concealment, Deception) on jõudnud uude ajastusse. Tehniline varustus, näiteks droonid, muutub odavamaks ja seda saab täiendada tipptasemel visuaalsete või termiliste anduritega. Samal ajal pakuvad kommertssatelliitide teenused väga lühikese aja jooksul üksikasjalikke pilte Maa pinna kõige kaugematest osadest. Kui armeed täiendavad neid jälgimisandmeid piltidega omaenda luureandmetest, tekib vastaste tegevustest väga täpne pilt. Need arengud sunnivad nüüd isegi suuri sõjalisi jõude oma strateegiaid vastavalt kohandama. „2022. aasta lõpus avaldas USA armee oma uue FM 3-0 doktriini. Maskeering ja pettus on võtnud selles tähtsama rolli ja neist on saanud juhtpõhimõtted,“ nendib Ålund.

Mittekiirguva signatuuri haldamine

Niisiis, kuidas maskeering töötab? Lisaks visuaalsele ulatusele on lai valik füüsilisi tegureid, mida andurid suudavad tuvastada. Seetõttu nimetatakse maskeeringut sõjalises kontekstis ka signatuuri vähendamiseks. Maskeerimis-, varjamis- ja petusüsteemide (CCD) arendamisel tuleb arvestada kogu elektromagnetilise spektriga. See hõlmab ultraviolett-, nähtavat ja lähi-infrapunasignaali vahemikku, samuti lühilaine infrapuna-, termilise infrapuna- ja radarisignaali vahemikku. „Maskeeringusüsteemide puhul tuleb tagada, et kiirgust ei eralduks ega peegelduks. Kuid vähemalt sama oluline on multispektraalne signatuuri passiivsus. See tähendab, et kiirgused neelduvad. Maskeeritud objektid sulanduvad seega oma vastava keskkonnaga ning on anduritele nähtavad ja tuvastatavad ainult vahetust lähedusest,“ selgitab Ålund. Barracuda süsteemid suudavad juba praegu vähendada signatuure kogu spektris 80–90 protsenti. Kui tanki radari ristlõikepindala on tavaliselt 150 ruutmeetrit, vähendatakse seda 1–1,5 meetrini, kui tank on Saabi ülikerge maskeerimissüsteemiga (ULCAS, Ultra-Lightweight Camouflage System ) varustatult püsivas asendis ja selle tuvastab täiustatud sünteetilise avaga radari (SAR, Synthetic Aperture Radar) andur. „Tõhus maskeering võib seega takistada vaenlast ründamast suure vahemaa tagant, ilma et oleks vaja isegi oma vägesid esmalt positsioonile seada.“

Tuules ja ilmas

Maskeeringuvõrgud nagu ULCAS toimivad nagu sõiduki vormiriietus. Eelkõige peavad materjalid olema kerged ja ilmastikukindlad. Sobivaid tekstiile, PVC-d või teipi muudetakse vastavalt, et lisada tehnoloogia kangasse. Väljakutseks on eelkõige suured ja liikuvad objektid. Mobiilsed maskeeringuvõrgud, nagu Saabi mobiilne maskeeringusüsteem (MCS Mobile Camouflage System) , pakuvad samuti täielikku kaitset vägede lähetamise ja ümberpaigutamise ajal. Need ei piira sõiduki võimalusi tegevuse käigus ja neid saab kombineerida ka ULCAS-iga, kui üksus ümber paigutub. Maskeeringuvõrkude puhul on seega oluline kasutusmugavus – iga ilmaga ja äärmuslikel temperatuuridel. Niklas Ålund märgib: „Võrk ei pea mitte ainult segunema keskkonnaga värvi poolest, vaid see peab jäljendama ka ümbritsevat temperatuuri. Kõige keerulisem keskkond tõhusaks maskeeringuks on seega kindlasti Arktika. Kompenseerida tuleb kõva külm ja tormid ning olulised temperatuurierinevused keskkonna, sõidukite ja inimeste vahel.“

Maskeeringuvõrgud annavad ka täiendavat lisaväärtust, kuna neid saab varustada erinevate lisafunktsioonidega. Näiteks võivad need kaasa tuua tõhusama soojusjuhtimise ja aidata säästa kütust, kuna sõidukeid ja mootoreid ei ole enam vaja nii olulisel määral jahutada või jahutada sellisel määral. Miks? Seda seetõttu, et  maskeeringuvõrgud võib vähendada sõidukite, kommunaalpostide, telkide ja konteinerite kuumenemist päikesevalguse toimel kuni 80 protsenti.

Otsustav sekund

Maskeeringu, varje ja petmise võimekust (CCD) on vaja operatsiooni igas etapis, alates ettevalmistusest kuni rünnaku ja kaitseni. „Kuigi vaenlasel pole aimugi, kus te asute, saate maskeeringuvõrkude all jälgida oma ümbrust või vaenlast ja planeerida rünnakuid. Eriti lähivõitluses annab see otsustavaid sekundeid,“ selgitab Ålund. Ta lisab: „Üheksal korral kümnest näitab ajalugu, et võitja on see, kes võtab siin initsiatiivi ja kontrollib vastase otsustustsükleid minimaalse eelisega.“

Kui teate maskeeringu ja pettuse võimalusi, saate mitte ainult paremini kaitsta oma vägesid, vaid saate ka vastaseid – kes võivad teistes valdkondades paremad olla – kontrolli all hoida. Seda täheldatakse praegu Ukraina konfliktis, kus teadete kohaselt on Vene õhujõudude eksitamiseks juba kasutatud mannekeentanke. Selliseid peibutisi tootvad ettevõtted kasutavad selliseid materjale nagu kunstlik siid. Järelikult on võltstanki kogumass vaid umbes 100 kilogrammi. Mannekeeni käitamiseks piisab vaid neljast sõdurist; võltssõjavarustuse lahtipakkimiseks ja täispuhumiseks kulub 10 minutit.  „Muidugi võib lähedalt öelda, et see ei ole tõeline tank, kuid aerofotod või satelliidipildid seda ei suuda. Kui vaenlane ründab sellist tanki või paigutab sinna oma väed, siis kasutavad nad ära ressursse, mis neil siis mujal puudu jäävad.“

Kõik või mitte midagi

Kui relvajõud tegutsevad koos, on oluline, et nad koordineeriksid oma maskeerimis-, varje- ja petusüsteeme (CCD). Kui isegi üks üksus või üks platvorm ei ole maskeeritud, võib kogu operatsioon selle tagajärjel ohtu sattuda. Maskeeringulahenduste paindlikkus ja kokkusobivus on seega juba arendusetapis peamised kaalutlused. Samuti muutub üha olulisemaks suhtlemine üksuste vahel maal, õhus või merel. Näiteks Saksa Fraunhoferi instituudi teadlased uurivad praegu, kuidas õhutuvastus saab suhelda maaväe maskeerimisrõivastusega, et kaitsta sõdureid. Instituut töötab infosüsteemi kallal, mis suhtleb õhust luurega, et muuta näiteks maskeerimisrõivaste värvispektrit nii, et seda ei saaks tuvastada õhus lendava drooni optiliste andurite abil. Saab investeerib samuti palju uuringutesse. Kõik maskeerimis-, varje- ja petutooted põhinevad üksteisel; tempo määrab kiire tehnoloogiline areng. Uute ja veelgi paremate andurite uurimine ning klientide tagasiside mõjutavad oluliselt uurimistööd, nii et Saab saab kujundada ideaalse maskeeringu igale vajadusele ja platvormile. Sellele lisandub koolitus, mis on vähemalt sama oluline kui toode ise. Barracuda Akadeemias õpivad kliendid, kuidas kasutada signatuuri analüüsi maskeeringu pidevaks paremaks muutmiseks. „Ainult need, kes mõistavad, kuidas signatuurid omavahel suhtlevad ja millist mõju nad vastase anduritele avaldavad, saavad maskeerimis-, varje- ja petusüsteemide (CCD) lisaväärtust täielikult ära kasutada,“ selgitab Ålund.

Alles hiljuti, 2023. aasta alguses, sõlmis Saab uue lepingu Prantsusmaa kaitsehangete agentuuriga DGA (Direction Générale de l’Armement) multispektraalsete Barracuda kamuflaažisüsteemide (tarnimiseks. Lisaks tipptasemel maskeerimis-, varje ja petusüsteemide (CCD) tarnimisele Prantsuse armee operatiivtegevuseks sisaldab leping ka ühist tööetappi, kus Barracuda maskeeringulahendused kohandatakse spetsiaalselt Prantsuse armee tegevusvajadustele. Saab Barracuda strateegia ja äriarenduse direktor Niklas Ålund selgitab, miks see nii oluline on: „Materjalide väljatöötamine on üks asi. Kuid teadmine, kuidas neid kõige paremini kasutada, kus, millal ja millises kombinatsioonis – lõppkokkuvõttes on oluline just see. Andurite arv lähiaastatel ei vähene, seega on selge, et vajadus multispektraalse maskeeringu järele suureneb jätkuvalt.“