Droonide uputuse vastu võitlemine: miks on C-UASi süsteemid absoluutne prioriteet

See on eriti ilmne Ukrainas, kus odavaid droone kasutatakse tõhusalt igat tüüpi sihtmärkide, näiteks infrastruktuuri, mehhaniseeritud üksuste ja sõdurite vastu, mis näitab mitte ainult ohtu, vaid ka vajadust tõhusate ja kulutõhusate vastumeetmete järele. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele jääb küsimus: kui hästi on Euroopa relvajõud järgmise põlvkonna droonisõjaks ette valmistunud?

Maapealsed õhutõrjesüsteemid (GBAD) koosnevad kolmest kesksest komponendist:

• andurid – operatsiooni silmad;
• juhtimis- ja kontrollkeskus (C2) – aju; ja
• tööorganid – lihased, mis on vajalikud ohu tõrjumiseks.

Tipptasemel andurid, nagu Rootsi kaitseettevõtte Saab maailma juhtiv radarisüsteem Giraffe 1X, võimaldavad juba praegu sihtmärke täpselt tuvastada ja klassifitseerida, isegi nii väikseid nagu droonid. Sõltuvalt sihtmärgi tüübist, kaugusest ja keskkonnatingimustest suudab Giraffe 1X tuvastada sihtmärke, mille radari ristlõige (RCS) on alla 0,01 ruutmeetri. Kuid tundlikud andurid tähendavad ka seda, et üha rohkem andmeid tuleb analüüsida. Tänu kaasaegsetes C2 süsteemides kasutatavale töötlemisvõimsusele ja tulevikus ka tehisintellektile saab sekundi murdosa jooksul töödelda suurt hulka selliseid andmepunkte. Sellest tulenev kõrge olukorrateadlikkuse tase võimaldab kiiret otsuste tegemist ja toetab tööorgani valikut.

Pehme tapmine vs. raske tapmine: kaks käsitlusviisi ohu neutraliseerimiseks
Õhutõrjes on ohu neutraliseerimiseks kaks põhilist lähenemist: pehme tapmine ja raske tapmine. See eristus on eriti oluline droonirünnakute puhul, kuna droone saab kasutada nii luurevahenditena kui ka täppislöögirelvadena. "C-UASi lahendustest rääkides tuleb kõigepealt leida ühine keel ja määratleda täpselt, millest räägitakse: kas me räägime mehitamata õhusõidukite tõrjest, mida kasutatakse rahuajal tsiviilinfrastruktuuri kaitsmiseks, või neist, mis peavad kaitsma eesliinil olevaid vägesid drooniparvede eest? Kas me räägime sõjalistest (MOTS) või kommertstoodetest (COTS) ja mille poolest erinevad nende soetusmaksumus?" selgitab Rootsi kaitseettevõtte Saab õhutõrjeekspert Per Järbur. Kaitserelvade spekter on põhimõtteliselt mitmekesine, ulatudes elektroonilisest sõjapidamisest (EW) ja küberkaitsest kuni kineetiliste relvadeni. Droonide puhul on kulude suhe siiski sageli probleemiks, kuna keerukate kaitsesüsteemide kasutuselevõtu ja kasutamise kulud on sageli ebaproportsionaalsed droonirünnakute madalate kuludega. Kui droon võib maksta vaid paarsada eurot, siis keerukate relvadega kaitse võib maksta mitu miljonit eurot – ja selle tootmisaeg on pikk. Saab töötab praegu välja lahendust sellele väljakutsele: „Nimbrix“ on fire-and-forget tüüpi rakett, mida arendatakse kiiresti eesmärgiga luua süsteem, millel on sihtmärgiotsija, otsese toimega laeng ja väike jalajälg – kõik seda madala hinnaga. Kaaludes alla 3 kg, ulatub selle laskekaugus kuni 5 kilomeetrini, kasutades aktiivset otsijat sihtmärgi jälgimiseks. Selle laeng suudab tõhusalt rünnata ja neutraliseerida mehitamata õhusüsteemide (UAS) parvi õhuräbuna režiimis, vastukaaluks lahinguväljal kasvavale väikeste droonide ohule. Esimesi Nimbrixi tarned on oodata 2026. aastal – seda saab kasutada iseseisvalt või osana laiemast õhutõrjesüsteemist.

Nimbrix on meie vastus mehitamata õhuohtudele, mis on viimastel aastatel kasvanud. See on kulutõhus lahendus, mis on ülioluline, arvestades mehitamata õhusüsteemide (UAS) levikut lahinguväljal.

Innovatsioon igas minutis

Ukrainas muutub ründedroonide kasutamine löögiks, ISR-iks jne dramaatiliselt iga kolme kuni nelja kuu tagant. Seetõttu peavad vastavad kaitsetehnoloogiad arenema vähemalt sama kiiresti. Märkimisväärne koostöö Rootsi õhujõudude, Rootsi Kaitseväe relvastusameti (FMV) ja Saabi ning partnerite vahel näitab, kui kiiresti see võib juhtuda. Vaid 84 päevaga käivitati edukalt kontseptsioon „Loke“: mobiilne, kohandatav süsteem lahinguüksustele. Modulaarne kontseptsioon hõlmab kogu tapmisahelat ja sisaldab end tõestanud Giraffe 1X radarit ning kerget juhtimis- ja kontroll-lahendust, mis põhineb SHORADi kontseptsioonil. Tööorganid, näiteks väike relv, mis on paigaldatud Trackfire’i kaugrelvajaamale, täiendavad lahendust. Neid saab paigaldada kas maismaale, näiteks Sisu GPT sõidukile, või veele, mereväe laevadele nagu Saabi lahingupaat 90. See uuenduslik lähenemine pakub tipptasemel tehnoloogiat, mis on ühtaegu kõikehõlmav ja paindlik, pakkudes otsustavat eelist kõigi õhuohtude ees.

„Püüame alati sammu võrra ees olla. Seetõttu ei ole me Lokes järginud tüüpilist mitmeaastast tootearendustsüklit, vaid oleme valinud uuendusliku lähenemise, et vastata uutele väljakutsetele. Olemasolevate toodete ümberpaigutamise ning uute funktsioonide ja tehnoloogiate integreerimisega suutsime kontseptsiooni rekordajaga ellu viia,“ ütleb Per Järbur. „Loke“ on skaleeritav, kohandatav uute ohtudega ning seda saab täiendavate andurite ja relvajaamadega veelgi täiustada. C-UASi süsteem võib jätkata tööd isegi ümberpaigutamise ajal, pakkudes pidevat kaitset ka liikvel olles.

Sellist asja nagu täiuslik süsteem pole olemas
Saab on juba teerajaja raskete tapamasinate vallas, mida kasutatakse eelkõige suurte, väga keerukate droonide või lennukite või helikopterite õhurünnakute puhul: Õhutõrje raketisüsteemi RBS 70 NG lennuulatus on 9000 meetrit ja maksimaalne käitamiskõrgus 5000 meetrit. Lisaks on juhitavat raketti võimatu segada, mis tähendab, et vaenlane ei saa seda häirida. Saab näeb lähiaastatel suurt potentsiaali pehme tapmise tööorganite – näiteks segamise või võrkude kasutamise – ja „jahidroonide“ (st droonid, mis kasutavad teisi droone) valdkonnas. Kaitsetööstuse ettevõte uurib ja arendab koos idufirmade ja tööstusega uusi võimalusi, et olla valmis tänasteks ja homseteks ohtudeks.

„Kuigi arendame pidevalt uusi tooteid ja meil on juba suur hulk väga keerukaid süsteeme, ei tohiks me oodata „kuldset lahendust“. Pole olemas sellist asja nagu täiuslik C-UASi süsteem, mis suudaks kaitsta kõigi ohtude eest. Ei täna ega tulevikus,“ ütleb Per Järbur ja lisab, „relvajõud ja riigid peavad võimalikult täpselt analüüsima oma konkreetset ohuolukorda ja regionaalseid aspekte ning toetuma erinevate süsteemide kombinatsioonile. Ainult nii saavad nad toime tulla kaasaegse droonisõja mitmekesiste väljakutsetega.“ Eksperdi sõnul on vajalik ka ühine õhutõrje, näiteks NATO kontekstis, kuid alliansil on selle saavutamiseks veel pikk tee minna. Ohud ja väljakutsed nende endi piirides on NATO relvajõudude jaoks endiselt esmatähtsad. Droonirünnakute sagenemine tehnoloogia kiire arengu tõttu halvendab olukorda veelgi.

Tehniliselt on palju võimalik – kiirus on ülioluline

On selge, et õhutõrje C-UASi süsteemide arendamine ja integreerimine on lähiaastatel hädavajalik. Siinkohal oleks kasulik tihe koostöö NATO liikmesriikide vahel. Koostalitlusvõimelised süsteemid, mis suudaksid tagada ühise kaitse mõne aasta pärast, tuleb välja töötada praegu.

Tänapäeval on tehnoloogia väiksem probleem kui õige tasakaalu leidmine „tapmishinna“ vahel. Lisaks tehnoloogiate standardiseerimisele mängib eriti olulist rolli meie enda vägede väljaõpe ja alliansi sees, nagu ka taktika pidev arendamine. Universaalset lahendust ei ole, kuid on olemas väga tõhusad süsteemid ja tungiv vajadus tegeleda droonidest tuleneva kasvava ohuga.

Saab Eestis

Saab teenindab maailmaturgu maailma juhtivate toodete, teenuste ja lahendustega sõjalise kaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonnas. Saabil on tegevuspaiku ja töötajaid kõigil kontinentidel üle maailma.

Lugege lisaks