Partnerlus turvalisema homse nimel
Põhja- ja Baltimaade piirkond on Saabi ülemaailmse turustrateegia oluline fookus, peegeldades ettevõtte pikaajalist pühendumust piirkondlikule julgeolekule, tööstuskoostööle ja liitlaste võimekuse tugevdamisele. Tuginedes aastakümnete pikkusele kogemusele piirkonnas, teeb Saab tihedat koostööd riiklike partneritega, et projekteerida, toota, moderniseerida ja toetada kaitsevõimeid kogu nende elutsükli vältel.
Ühendades tipptasemel kaitsetehnoloogia kohaliku tööstuse ja ekspertteadmistega, toetab Saab Eesti rolli Läänemere julgeoleku tagamisel ning NATO kollektiivkaitsesse panustamisel. See lähenemine tugevdab Eesti operatiivset vastupanuvõimet ning aitab kaasa heidutusvõime kasvule NATO idatiival.
Miks lähedus muutub Läänemere määravaks võimekuseks
Kuna tundmatud droonid uurivad üha enam NATO põhjapiiri, ei ole Tallinnas küsimus enam selles, mida osta, vaid selles, kes suudab tarnet täita ka siis, kui tarneahelad satuvad surve alla. Vastus on mõtestada ümber, kuidas Eesti – ja laiemalt Läänemere piirkond – valib oma kaitsepartnereid.
Saabi kohalolu Eestis
Eesti ja Rootsi tugevad majandussidemed laienevad edukalt kaitsesektorisse, kus Rootsi ettevõtted, eriti Saab, on rajanud tugeva kohalolu. 1990. aastate lõpus tarniti esimene Rootsi abipakett, mis sisaldas Saabi seadmeid, ning sellest ajast alates on Saabi tooted ja süsteemid olnud Balti riikides, panustades piirkondlikusse julgeolekusse ja koostalitlusvõimesse. Eesti kaitseväel on väljakujunenud tugev usaldus Saabi kaitselahenduste vastu, kasutades ettevõtte tootevalikut mitmes valdkonnas.
Saabi pühendumus Eesti kaitsele ulatub kaugemale praegusest võimekusest. Ettevõte osaleb aktiivselt mitmes käimasolevas Eesti hankes, sealhulgas mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemidega (C-UAS) seonduvas, mille tähtsus on tänapäevastes kaitseoperatsioonides muutunud üha kriitilisemaks.
See pikaajaline partnerlus peegeldab Eesti ja Rootsi laiemat strateegilist koostööd, ühendades tööstusliku koostöö jagatud julgeolekuhuvidega Läänemere piirkonnas.
Lähedus muutub Läänemere määravaks võimekuseks
Euroopa põhjapoolse välispiiri võimekuses olev lünk on käegakatsutav, kuid selle taga ei seisa eelarve. Põhjamaad ja Balti riigid vastavad juba NATO 3,5% kulutuste standardile või ületavad seda. Tegelik piirang on aga aeg – tööstuse võimekus muuta kulutused olemasolevaks jätkusuutlikuks võitlusjõuks enne, kui kriisist saab probleem.
Põhjariigid vajavad varustust, mis on mõeldud Läänemere tingimustele, ja tarneahelaid, mis peavad vastu ka karmidele nõudmistele. Euroopa kõige haavatavamal merepiiril on otsustavaks muutujaks töökindlus, mis peab vastu ka pingele. Selleks Saab ongi mõeldud. Tarneahel, mis ulatub maakera teise otsa, hõlmab endas nõrkusi, mida mõõdetakse mereteedes ja transpordinädalates. Seetõttu on Saabi loodu erinev - see asub kliendile lähedal ega sõltu kaugest logistikast. Kui kiirus muutub määravaks, ei saa varuosad, tarkvarauuendused ja varude tasandil hooldus jääda vahemaa pantvangiks. Meie hoiame neid käeulatuses.Otsustav on kestlikkus, mitte platvorm ise – võimekus leevendada katkestusi, taastuda ja püsida võitluses.
Saab mõõdab edu partnerlussuhete kaudu, mis arenevad, mitte allkirjastatavate lepingute kaudu. See tähendab:
- tõeline tööjaotus toob kasu kohalikule majandusele
- investeeringud kohalikku tööstusesse, mitte nende hajutamine
- tehnoloogia edasiandmine, mis tagab püsivad oskusteadmised
- võime hooldada, kohandada ja toota kohalikus piirkonnas
Eesti tööstusbaas on väike, kuid võimekas – tugev tarkvara, andurite ja paindlikkuse poolest, mis on osutunud Ukraina lahinguväljal otsustavaks. Saab ei ehita vaid spetsifikatsioonide järgi, vaid tagab aastakümnete pikkuse kogemuse ja kohalolu Balti riikides. Alates Giraffe’il põhinevast maapealsest õhutõrjesüsteemist, mida Eesti rakendas koos MBDA-ga, kuni mereväe sensorite ja lahingujuhtimiseni liitlasvägede piirkonnas. Saabi tarneahelad Läänemere piirkonnas on juba olemas. Neid ei pea kriisiolukorras välja mõtlema.
Mõeldud Läänemere vetesse
Saab ja ST Engineering on töötanud välja rannikumissioonialuse (LMV), merepatrull-laeva, mis on ette nähtud just Läänemerele – madalale, riimveelisele ja ühele miiniohtlikumale rannikuvetele maailmas. Umbes 80-meetrisel ja umbkaudu kahest tosinast isikust koosneva meeskonnaga LMV-l on modulaarne mitmeotstarbeline lastiruum ja lennutekk mehitamata süsteemidele. Seda saab muuta, et kasutada laeva patrullimiseks, jälgimiseks, miinitõrjemeetmeteks ja mehitamata tegevusteks. Alus on juba kasutusel Singapuri Vabariigi mereväes, mis tagab tõestatud kogemuse koos väljakujunenud koolitusvõrgustike ja simulaatoritega. Selle tugev külg peitub pigem paindlikkuses ja võimekuses püsida kodu lähedal, mitte niivõrd toores tulejõus.
Tööstuslik koostöö, mis kestab
Tõeline partnerlus tähendab märkimisväärset kohalikku konteksti, hooldust ja täiendusi, mida tehakse piirkondlikes laevatehastes, mitte kaugetes maades. Seetõttu usub Saab, et kestlikkus peab olema integreeritud igasse edukasse programmi juba esimesest päevast peale. Teadmised, oskused ja sõltumatu võimekus peavad kauem vastu kui tarne. Läänemere jaoks ei ole lähedus ainult geograafia. See on võimekus ja Saab suudab pakkuda mõlemat.
Saabi merekompetents
Saab omab üle 80 aasta kogemust platvormide, lahingusüsteemide ja alamsüsteemide tarnimisel kogu merendussektorile. Kõik Saabi meretooted ja -teenused on välja töötatud vaenulikus merekeskkonnas – nõudlikus ja tiheda segadusega keskkonnas, kus militaargeograafia tekitab suuri varieeruvusi, tihedalt kokku surutud taktikalisi olukordi ja pidevaid väljakutseid. Rannikualadelt on Saab laienenud avamerele, teenindades kliente erinevatelt kontinentidelt. Saab on tunnustatud globaalne tegija, varustades mitmeid merevägesid üle maailma, sealhulgas US Navy, Royal Navy ja French Navy. Saab on üks vähestest Euroopa tarnijatest, kes suudab ehitada allveelaevu ja pinnalaevu, nagu korvetid, lahingupaadid, rannikualade missioonilaevad (LMV) ja miinivastased laevad (MCM).
Tööstuslik koostöö ja innovatsioon
Saab usub, et riigi julgeolekusse investeerimine tähendab investeerimist selle tulevikku. Kui valitsused teevad olulisi hankeid, tähendab lähedane tööstuslik koostöö ka majanduslikku mõju. Saabi jaoks on partnerlused midagi enamat kui lepinguline nõue – need on ettevõtte strateegia kesksed komponendid.
Pikaajalise koostöö kaudu kohaliku tööstuse, teadusasutuste, ülikoolide ja ühendustega juhib Saab teadmiste vahetamist, edendab innovatsiooni, avab ligipääsu uutele turgudele ja võimaldab kohalikel ettevõtetel tegutseda ülemaailmselt.
Saabi ülemaailmse tööstusliku koostöö tulemused
Saab on edukalt ellu viinud offset’i ja tööstusliku koostöö programme kogu maailmas, olles ennast tõestanud tulemustega ligi 40 aasta jooksul enam kui 30 riigis. Need projektid on stimuleerinud tööstuse arengut ja majanduskasvu ning parandanud varustuskindlust partnerriikides. Aastakümnete jooksul on Saab rajanud oma edu vastastikku kasulike ja pikaajaliste partnerluste loomisele kohalike sidusrühmadega.
Tööstuslik koostöö tugevdab ka majandust laiemalt. Toetades sõltumatuid ja turvalisi tarneahelaid, aitab Saab luua jätkusuutlikku kohalikku lisandväärtust, millest võidavad nii sõjaväega seotud kui ka mitteseotud valdkonnad. Kogu Euroopas püüavad valitsused üha enam hankida märkimisväärset osa kaitsevõimest riigisiseselt, rõhutades veelgi tööstuspartnerluste rolli majanduskasvus ja vastupanuvõimes.
Tööstuskoostöö pakub kohalikele partneritele võimalusi uute ärivaldkondade arendamiseks ja rahvusvahelistele turgudele sisenemiseks. Näiteks on Saab teinud koostööd Austria ettevõttega Test-Fuchs, et tarnida Brasiiliasse Gripen E programmi olulisi komponente. „Koostöö keskmes on teadmiste ja tehnoloogia avatud vahetamine, et tekkida saaks tõeline innovatsioon,” Michaela Fecko Saabi tööstusliku koostöö direktor.
Saab suhtleb pidevat partneritega kõigil turgudel, et tuvastada varakult potentsiaali, tõsta usaldust ja luua pikaajalisi suhteid. Stabiilsus, julgeolek ja majanduskasv on selle peamised eelised, kuid neid on veelgi – kohalikud ettevõtted saavad tehnoloogilisi teadmisi ja juurdepääsu uutele turgudele ning arendavad jätkusuutlikult tööstust.
Iga koostöö erineb ja on isesuguste eesmärkidega, mistõttu püüab Saab alati varakult avastada potentsiaali ja luua pikaajalisi usaldusväärseid partnerlussuhteid. Koostöö keskmes on teadmiste ja tehnoloogia avatud vahetamine, mis lubab ilmneda tõelisel innovatsioonil.
Kestvad partnerlused
Eesti ettevõtetega Saabil on toimiv koostöö mitme Eesti ettevõttega erinevates kaitse- ja tehnoloogiavaldkondades. Viimase 12 kuu jooksul on Saab hankinud Eesti tarnijatelt kaupu ja teenuseid ligi miljoni euro väärtuses.
- ELi koostööprojektid: passiivse rannikuradari PADIC EU projekti viisid ellu Saab ja Patria koos Eesti ettevõtetega CAFA Tech ja Rantelon.
- Tehnoloogiakoostöö: Marduk ja Saab allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi droonivastaste süsteemide kohta; Marduki andurit on testitud Saabi süsteemidega ja demonstreeritud mitmel õppusel.
- Tehnoloogiakoostöö: Milrem Robotics ja Saab on demonstreerinud ja testinud integreeritud süsteeme, sh mehitatud maismaasõiduk Milrem TheMis koos Saabi passiivse elektroonilise sõjapidamise anduriga Sirius Compact, ning osalevad koos Clavister AB Eesti kaitseväe projektis Land Tactical Collaborative Combat.
Saab peab praegu mitmeid läbirääkimisi teiste Eesti kaitsetehnoloogia ettevõtetega, kelle mõningad tehnoloogiad plaanitakse integreerida ja testida Saabi toodetega.
Saab Eestis
Saab teenindab maailmaturgu maailma juhtivate toodete, teenuste ja lahendustega sõjalise kaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonnas. Saabil on tegevuspaiku ja töötajaid kõigil kontinentidel üle maailma.
Lugege lisaks