Võitlus hävitamiskulude vähendamise nimel

Konflikt tõstab esile mitte ainult ohu ulatuse, vaid ka tungiva vajaduse efektiivsete ja kulutõhusate vastumeetmete järele. Olemuselt on tegemist majandusliku võistlusega: NATO ei saa endale lubada odavate droonide tõrjumist peamiselt kallite rakettide või keerukate süsteemidega. Otsustav küsimus ei ole mitte ainult tehniline efektiivsus, vaid jätkusuutlik kulude ja tulu suhe suure mahu puhul. 

Maapealsed õhutõrjesüsteemid (GBAD) tuginevad kolmele põhielemendile:

• sensorid – operatsiooni silmad, 
• juhtimissüsteemid (C2) – aju, 
• ja mõjutusvahendid – vahendid ohtude neutraliseerimiseks. 

Täiustatud sensorid, nagu Saabi maailmatasemel Giraffe 1X, võimaldavad juba praegu väga väikeste sihtmärkide täpset tuvastamist ja klassifitseerimist. Sõltuvalt sihtmärgi tüübist, kaugusest ja keskkonnatingimustest suudab radar tuvastada objekte, mille radari ristlõige on alla 0,01 ruutmeetri. Kuid üha tundlikumad sensorid tekitavad ka tohutul hulgal andmeid, mida tuleb reaalajas analüüsida.

Kaasaegsed C2-süsteemid, mida toetab kasvav arvutusvõimsus ja üha enam ka tehisintellekt, suudavad neid andmepunkte töödelda murdosa sekundiga. Siiski sõltuvad efektiivsed droonitõrjesüsteemid (C-UAS) tänapäeva droonidest küllastunud lahinguruumis vähem ühest ainsast juhtimissüsteemist ja rohkem vastupidavast võrgustatud ökosüsteemist. 

Selline võrgustatud lähenemisviis integreerib sensorid, tulistajad, elektroonilise sõjapidamise ning inimese ja masina koostöö eesliinilt saadava kiire tagasisidega. Võrk peab taluma võimekuse vähenemist, integreerima kiiresti uusi sensoreid ja mõjutusvahendeid ning toetama detsentraliseeritud elluviimist. Eelise saab see pool, kes suudab kiiremini tuvastada, klassifitseerida, prioritiseerida ja rünnata, säilitades samal ajal soodsa kulu-tulu suhte. Sellest saadav olukorrateadlikkus võimaldab kiirelt otsustada ja toetab kõige sobivama mõjutusvahendi valikut.

Pehme hävitamine vs. füüsiline hävitamine 

Valik pehme (soft kill) ja füüsilise hävitamise (hard kill) vahel on oma olemuselt majanduslik otsus: elektrooniline rünnak seal, kus võimalik; suurtükid ja mobiilsed tuletõrjemeeskonnad seal, kus vajalik; odavad püüdedroonid massiliste ohtude korral; ning tippklassi raketid, mis hoitakse kõige nõudlikumate sihtmärkide jaoks. Õige mõjutusvahendi sobitamine õige ohuga ja õige hinna juures on see, mis määrab, kas droonitõrjesüsteemide arhitektuur on suures mahus jätkusuutlik. See loogika kehtib sõltumata sellest, kas süsteemid on mõeldud tsiviiltaristu kaitsmiseks rahuajal või eesliini vägede kaitsmiseks drooniparvede vastu, ning sõltumata sellest, kas need on ehitatud sõjalise otstarbega (MOTS) või laiatarbe (COTS) komponentide ümber.

Ukraina kogemus näitab, et C-UASist on saamas kurnav majanduslik võistlus. Kuigi droon võib maksta vaid mõnisada eurot, võivad täiustatud kaitsesüsteemid maksta miljoneid ja nõuavad sageli pikka tootmisaega.

Selle väljakutse lahendamiseks arendab Saab madala omahinnaga „lase-ja-unusta“ tüüpi raketti „Nimbrix“, mis on loodud spetsiaalselt droonitõrjeoperatsioonideks. 2–4-kilomeetrise tegevusraadiusega rakett kasutab aktiivset sihtimissüsteemi ja drooniparvi hävitada suutvat õhus lõhkevat lõhkepead. Süsteem on sobib nii iseseisvalt töötamiseks kui ka suurematesse õhutõrjestruktuuridesse integreerimiseks.

Nimbrix on odav „tulista ja unusta“ tüüpi rakett, mis on mõeldud kasutamiseks ohukeskkonnas, mida üha enam mõjutab droonide levik.

Kiirelt toimuv innovatsioon ja Ukraina seatud tempo

Droonitaktika areneb erakordse kiirusega, kuid Ukrainas toimuv ületab tavapärast kiirendatud arengut. Ukraina ei tegutse traditsioonilise tsükli kiirendatud versiooni alusel, vaid põhimõtteliselt teistsugusel režiimil. Eesliini tagasiside, tsiviiltehnoloogia, idufirmad ja kiire prototüüpimine on surutud nädalatesse või isegi päevadesse, samas kui ründedroonide taktika ja luurevõimekus (ISR) muutuvad märkimisväärselt iga kolme kuni nelja kuu tagant. 

NATO jaoks on see otsene väljakutse: tavapärane hankeprotsess suudab vaevu sammu pidada ohukeskkonnaga, kus nii droone kui ka droonitõrjesüsteeme uuendatakse pidevalt. Seetõttu tuleb droonitõrjet käsitleda kohaneva võimekusena, mis on üles ehitatud pideva integreerimise, testimise, kasutuselevõtu ja asendamise mehhanismidele, mitte kindla lõpp-punktiga fikseeritud programmina.

Selle arenguga sammu pidamiseks toetub Saab pidevale operatiivsele kasutajate, kasutusele võetud süsteemide, insenerimeeskondade ja tööstuspartnerite vahelisele tagasisideahelale. Õppustelt, operatiivkasutusest ja konfliktiolukordadest, kus Saabi tooteid kasutatakse, saadud õppetunnid kogutakse kokku ja suunatakse kiiresti tagasi süsteemiarendusse, tarkvarauuendustesse, integreerimistöösse ja taktikalisse kohandamisse. Selline võime lühendada ahelat lahinguväljakogemuse ja tööstusliku reageerimise vahel on muutumas sama oluliseks kui tehnoloogia ise.

Märkimisväärne näide on kontseptsioon „Loke“, mis töötati välja Rootsi õhujõudude, Rootsi kaitsehankeameti (FMV), Saabi ja partnerite koostöös. Vaid 84 päevaga töötati välja ja võeti kasutusele mobiilne ning kohandatav C-UASi lahendus lahinguüksuste jaoks. 

Modulaarne süsteem katab kogu hävitamisahela ja ühendab endas järeleproovitud Giraffe 1X radari ning kergel lühimaa õhutõrjel (SHORAD) põhineva C2-süsteemi. Kontseptsiooni annavad viimase lihvi mõjutusvahendid, näiteks Trackfire kaugjuhtimisega relvajaamale paigaldatud väike laskeseadeldis. Need süsteemid võivad töötada maismaaplatvormidel või laevadel, nagu Saabi Combat Boat 90, ning need on juba kasutusele võetud ja järele proovitud NATO missioonil Malborki lennubaasis Poolas 2025. aasta aprillist septembrini.

Traditsiooniliste mitmeaastaste arendustsüklite järgimise asemel tugineti kontseptsioonis olemasolevate süsteemide otstarbe muutmisele ning uute funktsioonide ja tehnoloogiate kiirele integreerimisele – see on loomulik tulemus Saabi rollist süsteemiintegraatorina, mitte platvormimüüjana, tuginedes avatud, tehnoloogiasõltumatule arhitektuurile, mis seab esikohale integreerimise, mitte uuesti leiutamise. Tulemuseks on skaleeritav ja kohandatav lahendus, mis suudab areneda koos uute tekkivate ohtudega. Samuti suudab Loke jätkata toimimist ka liikumise ajal, tagades pideva kaitse ka ümberpaiknemise käigus.

Ideaalset süsteemi pole olemas

Saab on juba praegu liider füüsilise hävitamise valdkonnas suurte droonide ja õhuohtude, nagu lennukite ja helikopterite vastu – selliste süsteemidega nagu RBS 70 NG, mis on laserjuhitav ja mille toimimisahelas asub inimene st süsteem on segamiskindel. Osana laiemast süsteemide süsteemi kontseptsioonist integreerib RBS 70 NG nii raketid kui ka seirevõimekuse samale platvormile, võimaldades mitmel erineval mõjutusvahendil koos ühtses arhitektuuris toimida. Selle mobiilne ja kaugjuhitav tulistamisüksuse konfiguratsioon teeb sellest ka MSHORADi (mobiilne lühimaa õhutõrje) põhikomponendi, mis vägedele kiire kasutuselevõtu ja paindliku positsioneerimise kaudu olulise taktikalise eelise. 

Samal ajal muutuvad üha olulisemaks nö pehmed hävitamismeetodid, nagu segamine, võrgud ja „püüdur-droonid“. Koos idufirmade ja tööstuspartneritega jätkab Saab uute tehnoloogiate uurimist, et tõrjuda nii praeguseid kui ka tulevasi ohte. Ühtset „võlulahendust“ pole aga olemas.

Kaasaegne droonisõda nõuab kihilisi kaitsekontseptsioone, mis on ehitatud piirkondlike ohtude ja operatiivnõuetega kohandatud erinevate süsteemide ümber. Kihiline kululoogika peab olema nendesse arhitektuuridesse sisse ehitatud juba algusest peale: õige võimekus, õige hinnaga, õige ohu vastu. Tihedam koostöö NATOs on muutumas üha olulisemaks, kuigi paljudes kaitsestrateegiates domineerivad jätkuvalt riikliku julgeoleku prioriteedid.

Lõppkokkuvõttes on Ukraina keskne õppetund selge: C-UAS ei ole lihtsalt tehniline kaitseprobleem. See on võrgustatud, majanduslik ja institutsionaalne kohanemisvõistlus. Peamine väljakutse ei ole enam ainult tehnoloogia, vaid kiirus: innovatsiooni, integreerimise, koostoimimise, väljaõppe ja taktikalise kohandamise kiirus. Droonisõjale ei ole universaalset vastust, kuid on tungiv vajadus võtta tõhusad ja skaleeritavad C-UASi võimekused kohe kasutusele.

Saab Eestis

Saab teenindab maailmaturgu maailma juhtivate toodete, teenuste ja lahendustega sõjalise kaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonnas. Saabil on tegevuspaiku ja töötajaid kõigil kontinentidel üle maailma.

Lugege lisaks