Miks lähedus muutub Läänemere määravaks võimekuseks

Droon siseneb Eesti õhuruumi. Hävitajad saadetakse kohale, kuid reageerimisaken sulgub sekunditega. See on meeldetuletus, et ei piisa ainult kiirusest, vaid oluline on ettevalmistus. Taoline juhtum – üks mitmest idapoolsel välispiiril viimaste kuude jooksul – ei ole enam anomaalia. See on meid ümbritsev turvalisus Kaug-Põhjas. 

Euroopa põhjapoolse välispiiri võimekuse lünk on käegakatsutav, kuid see ei ole esmajoones rahaline lünk. NATO 3,5% võrdlusnorm on Põhjamaades ja Balti riikides saavutatud või ületatud. Raskem piirang on aeg – ja tööstuse võimekus muuta kulutused olemasolevaks jätkusuutlikuks võitlusjõuks enne, kui kriisist saab probleem.

Kui vahemaa muutub haavatavaks

Põhjariigid ei vaja lihtsalt rohkem riistvara ega võimalikult suurt tootmismahtu. Vajatakse varustust, mis on loodud Läänemere-äärsete riikide konkreetsetele nõudmistele ja tarneahelatele, mis peavad vastu ka teravamatele nõudmistele. See muudab kogu hangete küsimust. Kiireim ja odavaim pakkumine ei ole automaatselt kõige tugevam, sest Euroopa kõige haavatavamal merepiiril ei ole otsustavaks muutujaks ühiku hind, vaid töökindlus pingelises olukorras.

Väljastpoolt piirkonda pärit tarnijad suudavad pakkuda muljetavaldavat läbilaskevõimet ja atraktiivseid üldnäitajaid. Kuid leping põhjapoolsel välispiiril ei ole rahuaegne tehing. Kui homme saabub kriis, peab võimekus homme ka olemas olema. 

Geograafia on halastamatu. Tarneahel, mis ulatub poole maailma kaugusele, hõlmab endas lahutamatut nõrkust, mida mõõdetakse mereteede, transpordiaegade ja vaidlustatud logistika kaudu. Kui tegevuskiirus saavutab haripunkti, piirab varuosi, tarkvarauuendusi, laskemoona täiendamist ja varude tasandil hooldust kaugus. Otsustavaks teguriks muutub jätkusuutlikkus, mitte platvorm ise. Tõrjumine sõltub üha enam võimest leevendada katkestusi, taastada lahinguvõime ja jääda operatiivseks. See on vastupidavus. Ja vastupidavust ehitatakse üles seal, kus seda vajatakse, nende poolt, kes tunnevad keskkonda ja suudavad sinna aega viitmata jõuda.

Balti riikidel ei ole varustuse pakkumistest puudus, aga nad vajavad partnereid, kes on valmis looma püsivaid tööstussuhteid, mitte saavutama vaid ühte müüki.

Partnerlus, mis on enam kui hange

Siin areneb piirkondlik debatt. Erinevus on selge. See tähendab mõtestatud tööjaotust, mis toob kasu vastuvõtva riigi majandusele ja maksumaksjatele; investeeringuid kohalikku tööstusesse, mitte selle hajumist; tehnoloogiat, mis tagab kindla pädevuse; ja võimekust hallata, kohandada ja toota piirkonnas, mitte koduturust kaugel.

Eesti on selliseks nõudmiseks heas olukorras. Selle tööstusbaas on väike, kuid tõeliselt võimekas – tugev tarkvara, andurite ja paindlikkuse poolest, mis on just see järk-järguline areng, mis on osutunud Ukraina lahinguväljal otsustavaks. Eesti ettevõtted võivad pakkuda piirkondlikule tarneahelale tõelist väärtust, kui peamised teenuseosutajad kohtleksid neid partnerite, mitte mugavate alltöövõtjatena. Valitsused, kes saavad oma kaitsekulutustest kõige rohkem kasu, on need, kes seovad hanked kohalike vajaduste, sõltumatu jätkusuutlikkuse ja oskustega, mis kestavad kauem kui ükski programm.

Põhjamaade ja Balti riikide loogika

Selle võrdluspunkti põhjal valik kitseneb. Mitmed tarnijad saavad ehitada vastavalt spetsifikatsioonidele; vähem on neid, kes ühendavad selle kahe aastakümne pikkuse kohaloluga Balti riikides. Saab on üks neist – alates Giraffe’il põhinevast maapealsest õhutõrjesüsteemist, mida Eesti rakendas koos MBDA-ga, kuni mereväe sensorite ja lahingujuhtimiseni liitlasvägede piirkonnas. Selle tarneahelad Balti riikides ei ole kontingent, mis on alles ootel; see on juba olemas.

Seda loogikat ilmestab merendusalane pakkumine. Rannikumissioonialus, mida Saab ja ST Engineering on Eesti mereväele pakkunud, ei ole ekspordialus, mis on kohandatud hilisema lisandusena Põhjamaade vetes kasutamiseks; aluseklass tugineb disainipärandile, mis on välja töötatud just Läänemerele – madalale, riimveelisele, akustiliselt keerukale ja ühele ohtlikuma rannikuga merele maailmas. 

Umbes 80-meetrine, vaid kahest tosinast isikust koosneva meeskonnaga, modulaarse mitmeotstarbelise lastiruumi ja lennutekiga, mis võimaldab kasutada mehitamata süsteeme, vastab LMV väikeste merevägede praktilistele piirangutele – väiksed meeskonnad, mitmed samaaegsed ülesanded, nagu patrull, jälgimine, miinitõrjemeetmed, mehitamata operatsioonid ning vajadus kiiresti lõhkelaengut vahetada. Kuna disain on juba kasutuses Singapuri Vabariigi mereväes, tarnitakse see tõestatud, madala riskiga lahendusena ja koos väljakujunenud koolitusvõrgustike ning simulaatoritega. Platvorm on fregati standardite järgi kergelt relvastatud – üks põhirelv ja tagasihoidlik õhutõrjevarustus – ning selle kaitsevõime tugineb pigem paindlikkusel, vähesel meeskonnavajadusel ja võimalusel püsida kodu lähedal kui toorel tulejõul.

Võimekusest saab partnerlus selle taga peituva tööstusmudeli abil. Saab ja ST Engineering on pakkunud Eestile olulist tööjaotust, mis võib hõlmata ka laevakere ehitamist Eestis. Selle tulemuseks on enam kui kohalik tootmine. See võimaldab laevu hooldada, parandada ja uuendada kohalikes tehastes, ilma et peaks ootama kaugelt tulevaid tarneid.

See on programmi sisse kirjutatud jätkusuutlikkus. See kajastab ka Saabi laiemat positsiooni Põhjamaade hangete aruteludes – kestvat tööstusalast koostööd mõõdetakse edasi antud teadmiste ja sõltumatu võimekuse, mitte tarnijate näol, kes kaovad kohe pärast tarne lõppu.

Kes tunneb merd

Tallinnas peetud ekspertide kogu pöördus viimaks tagasi juba arutlusel oleva ühe kuvandi juurde. Rootsi ja Soome liitumine NATOga, Eesti leidlikkus ja piirkondlik tööstusbaas, mis ootab käima lükkamist, on juba paigas; ülesanne on panna need kõik kokku enne, kui neid vaja läheb. See toob kasu partneritele, kes on juba asjas sees ja kes mõistavad töökeskkonda seestpoolt ja kelle tarneahelad püsivad ka siis, kui tuule suund muutub. Läänemere jaoks ei ole lähedus enam lihtsalt geograafia. See on võimekus. Küsimus on, kas otsused kajastavad seda reaalsust enne, kui see proovile pannakse.

Saab Eestis

Saab teenindab maailmaturgu maailma juhtivate toodete, teenuste ja lahendustega sõjalise kaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonnas. Saabil on tegevuspaiku ja töötajaid kõigil kontinentidel üle maailma.

Lugege lisaks